• Administraator: Keldrimäe - 56907779, Kase - 54555443, ABA - 55602290, Juhataja: 56681138
  • lootus.onnele@gmail.com
  • E-R: 10:00 to 20:00/kokkulepel

  

Loovterapeudi teenus 

Teenuste sisu:  Loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate rakendamine tegevusvõime arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete konsulteerimine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. 

Visuaalkunstiteraapia on teraapia vorm, kus kliendiga töös kasutatakse visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid. Vahendites kasutatakse erinevaid värve, savi, fotosid, istallatsioone ning tehnikatest graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist, pildistamist ja filmimist. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil parandada oma eluga toimetulekut. Konkreetsed eesmärgid sõltuvad iga kliendi individuaalsetest vajadustest. Visuaakunstiteraapias on olulisel kohal enese väljendamine läbi pildi, selle mõtestamine ning oma tunnete ja mõtete jagamine terapeudiga.

Miks visuaalkunstiteraapia aitab?

Pablo Picasso on öelnud, et “kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde.“ See, milline on „tõde“ meie endi kohta võib inimene avastada läbi loominguliste tegevuste. Teraapias loome ja korrastame oma maailma ja iseennast selles.

Visuaalkunstiteraapiat kasutatakse terapeutilises kontekstis, sest kunsti luues, on aktiivne nii meie keha kui vaim: keha on peegliks meie emotsioonidele (nt tunneme ärevust ja higistame) (Sternberg, 2001). Piltide kaudu võime väljendada seda, mida sõnedega on raske või ei saa öelda (mitteverbaalne kommunikatsioon). Pilt on peegliks meie mõtetele, tunnetele ning selle looja võib sealt leida enda jaoks olulisi tähendusi, sümboleid, metafoore (analüüs mitmel erineval tasandil). Loomeprotsessi käigus saame tegeleda oma kujutlustega, sest “fantaasia on sild keha ja vaimu vahel” (Lusebrink, 1990). Kunsti luues saame kontakti iseendaga ja teistega meie ümber. Loomeprotsess võib olla iseeneset stressi alandav ja puhastav kogemus.
Kontakt kliendi ja terapeudi vahel ehk terapeutiline suhe on teraapiaprotsessis ühs olulisemaid komponente. ©Mai Sein-Garcia

Muusikateraapia
„Muusikateraapia on suunatud kõne-, suhtlemisoskuste arendamisele ning psühho-emotsionaalse ja füüsilise seisundi parandamisele.
Muusika mõjub soodsalt kesknärvisüsteemile, hingamisele, vereringele ja gaasivahetusele, struktureerib mõtlemis- ja mäluprotsesse, aitab arendada suhtlemist, soodustab lihaste lõdvestamist, ergutab meeleolu ja emotsioone ning stabiliseerib südame-veresoonkonna rütmi ja survet.
Muusikateraapiat kasutatakse täiendava ravivahendina neuroloogiliste, psüühiliste, füüsiliste ja somaatiliste haiguste all kannatavate laste ja täiskasvanute ravis, rehabilitatsioonis ja kasvatuses Tunnid on näidustatud autismi, psühhokõne või vaimse arengu hilinemise, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, tähelepanuhäire korral. puudujääk, mälu, kõne ja liikumine, paanikahood, ärevus, depressioon, söömishäired.
Muusikateraapia ei sobi patsientidele, kellel on psüühikahäirete ägenemine, näiteks seisundid, millega kaasneb koljusisese rõhu järsk tõus, aju ja selle membraanide põletikulised haigused, krambid ja aju konvulsioonivalmidus, endogeense joobeseisundi sündroom, staadiumis seisundid. dekompensatsioon, keskkõrvapõletik, psühhoos.
Tunnid muusikaterapeudiga keskenduvad rütmile, helile ja liikumisele.
Rütmiga töötamine aitab kõne ja liikumisega töötamisel Muusika lisamisega seotakse emotsioonid Ehitatakse üles töö psühho-emotsionaalse seisundiga.
Muusikaline rütm parandab koordinatsiooni, kõnnakut, kehahoiakut ja tasakaalu kontrolli.
Helitöö on suunatud patsiendi füüsilise, sotsiaalse, kognitiivse ja emotsionaalse tervise hoidmisele.
Muusikariistade mängimine ja laulmine annavad võimaluse eneseväljenduseks ja emotsionaalse surve vabastamiseks, samuti aitab laulmine parandada hingamisfunktsiooni.
Muusikateraapia seansil julgustatakse klienti aktiivselt osalema mänguprotsessis, mille käigus ehitatakse üles muusikaline dialoog, mille järel helid, instrumendid ja meetodid sensoorse integratsiooni, rütmitaju, hingamise ja vokaali arendamiseks. valitakse patsiendile soodsad harjutused, et uurida helisid, tähti, sõnu, numbreid, värve, kujundeid, suundi jne.Õige kõne algusele ja jätkamisele aitab kaasa ka sõrmede võimlemine pillidel.
Kui klient ei saa protsessis aktiivselt osaleda, pakutakse talle passiivset muusika ja instrumentide kuulamist, mis valitakse samuti individuaalselt, keskendudes tema emotsionaalsele seisundile.

Oleme avatud

Kase keskus: Esmaspäev-Reede

(10.00-20.00)/või vastavalt vajadusele

Keldrimäe keskus: Esmaspäev-Laupäev

(10.00-20.00)/või vastavalt vajadusele