Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada taotlus.
Sitsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse vormid 
Taotluse esitamine ei garanteeri teenuse saamist. Teenusele õigustatuse kontrollimise järgselt hinnatakse sotsiaalkindlustusameti või rehabilitatsioonimeeskonna poolt teenuse vajadust.
Taotlust on võimalik esitada mitmel viisil. Kasuta endale sobivat:
1. iseteeninduses (suhtluse ja teavituse kaudu)
2. Riigiportaali  www.eesti.ee kaudu
3. digiallkirjastatud taotlus 
4. e-posti teel aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
5. paberil allkirjastatud taotlus posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
6. sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.

NB! Sotsiaalkindlustusamet ei võta menetlusse kinnitamata koopiaid. Taotlus tuleb esitada originaaldokumendina või digiallkirjastatuna skannitult (v.a iseteeninduse kaudu edastades).

Kui sul on tekkinud küsimus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta või teenuse taotlemisel, siis võta meiega ühendust infotelefonil nr 612 1360.

Taotlemine ja teenusega alustamine.

Koos positiivse suunamisotsusega (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsusega) saadetakse sulle ka teenuse infoleht, teenuste limiitide info (näed, kui suure summa eest saad kalendriaastas teenuseid kasutada) ning teenuse osutajate nimekiri. Selleks, et su suunamisotsus ei kaotaks kehtivust, võta 60 päeva jooksul ühendust sobiva teenuseosutajaga ja registreeru teenusele. Selleks pöördu enda valitud teenuseosutaja poole, kas telefoni või e-posti teel või mine kohale ja lepi kokku teenusega alustamise aeg. Soovitame sul valida oma kodule võimalikult lähedal asuv teenuseosutaja, et saaksid järjepidevalt teenust kasutada.

Registreerimisel teata teenuseosutajale suunamisotsuse number, mis on kujul K000... – selle numbri järgi saab teenuseosutaja vaadata otsuse andmeid infosüsteemis.

Esmakordselt teenusele minnes võta suunamisotsus kaasa või edasta see teenuseosutajale e-posti teel. Suunamisotsus kehtib kuni kaks aastat, kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev on otsuses märgitud. Otsuse saadame sulle viisil, mille märkisid taotluses.

Kui sul ei tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni vajadust ehk sulle on väljastatud keeldumise otsus

Sotsiaalkindlustusamet hindab teenuse vajadust vaid ühel sihtrühmal – töö- ja vanaduspensioniealistel inimestel. Peaspetsialist (teenusvajaduse hindaja) vaatleb iga inimese olukorda individuaalselt, hinnates seda, millised on inimese raskused, millist abi ta vajaks ja millised on edasised soovitused. Kui peaspetsialist ja inimene jõuavad vestluse käigus tõdemuseni, et inimene ei vaja sotsiaalset rehabilitatsiooni, siis positiivset suunamisotsust ei väljastata.

Keeldumise otsuse korral võib sotsiaalkindlustusamet lisada juurde ka soovitusi teiste teenuste ja meetmete kohta, mis võiksid sulle paremini sobida. Kui sa leiad, et keeldumise otsus ei ole asjakohane, siis on sul võimalik esitada sotsiaalkindlustusametile vaie.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) osutaja osutab lastele teenust rehabilitatsiooniplaani alusel ning tööealistele ja vanaduspensioniealistele tegevuskava alusel. Sobiva rehabilitatsiooniprogrammi olemasolul võib programmi alusel teenust osutada nii lastele kui tööealistele ja vanaduspensioniealistele. 

Kui oled saanud suunamisotsuse, siis selleks, et su suunamisotsus ei kaotaks kehtivust, võta 60 päeva jooksul (suunamisotsuse väljastamisest – kuupäev on märgitud suunamisotsusele) ühendust sobiva teenuseosutajaga ja registreeru teenusele. Teenuseid saad kasutada suunamisotsuses märgitud ajavahemiku jooksul pärast rehabilitatsiooniplaani või tegevuskava koostamist. Puude või töövõimetuse otsuse kehtivuse lõppemine ei lõpeta teenuse osutamist, teenust saad kasutada kuni suunamisotsuse kehtivuse lõpuni. Osale rehabiliteerimisprotsessis aktiivselt ja panusta maksimaalselt seatud eesmärkide saavutamiseks.

Osutatud teenuste kohta koostab teenuseosutaja andmestiku (nn teenuse logiraamatu), kuhu märgib iga teenusekorra kohta kuupäeva, teenuse nime ja koodi, tundide arvu, spetsialisti nime ja eriala ning teenuse sisu kirjelduse. Soovitame teenuse osutamise käigus paluda teenuseosutajalt andmestikku tutvumiseks, et oleksid aktiivne osaline ja kursis sulle osutatud teenuste, nende sisu ja mahtudega.

Teenuse osutamise üks tund (60 minutit) sisaldab otsesest teenuse saajaga seotud tööd (arvestuslikult 45 minutit tunnis ehk ¾ ajast) ja teenusega seotud kaudseid kulusid (arvestuslikult 15 minutit tunnis ehk ¼ ajast). Teenustele, kus on kehtestatud konkreetne 1 tunni hind, on inimesele osutatava ühe teenuskorra ajaliseks sammuks 0,25 tundi (15 minutit). Seega saab osutatava individuaal- ja grupiteenuse ühe teenuskorra kestus olla 0,25 tundi (15 minutit), 0,5 tundi (30 minutit), 0,75 tundi (45 minutit), 1 tund (60 minutit) jne 0,25 tunnise sammuga. Andmestikku märgitakse teenuse maht/hulk tundides - 0,25 tundi, 0,5 tundi, 0,75 tundi, 1 tund jne

Näide: Inimesele osutati psühholoogi individuaalteenust. Andmestikus kajastati mahuks 1 tund (60 minutit) psühholoogi individuaalteenust. Teenuse ajalisest jaotusest ¾ ehk arvestuslikult 45 minutit osutati psühholoogi individuaalteenust ja ¼ ehk arvestuslikult 15 minutit kulus teenusega seotud kaudsetele kuludele.

Teenuse aruandlus ja arved peavad vastama andmestikule. Hiljemalt teenuse osutamise lõpus, enne viimase aruande koostamist, võtab teenuseosutaja sinult kinnituse (allkirja) saadud teenuste kohta. Teenuseosutaja võib teha seda ka sagedamini (nt iga teenusekorra järel või üks kord kuus).

Teenuse lõppedes hindab teenuseosutaja koos sinuga teenuse mõju sinu toimetulekule, st kirjeldab teenuse tulemuslikkust. Hinnangus kirjutatakse lahti teenuse tulemusel toimunud areng, kirjeldatakse eesmärgi saavutamist soodustanud ja takistanud asjaolusid. Samuti antakse hinnang ja soovitused edaspidise rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja muu abi- ja toetusvajaduse kohta.

Teenuseosutaja, kelle poole sa teenuse saamiseks pöördusid ja teenuse osutamises kokku leppisid, korraldab kõigi sulle vajalike rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Vajaduse korral võib ta kaasata teisi SRT spetsialiste teisest rehabilitatsiooniasutusest, kellega sotsiaalkindlustusametil on sõlmitud leping.

Teenuseosutaja vahetamine

Teenuseosutajat on võimalik vahetada, kui selleks on mõjuv põhjus, näiteks vahetasid elukohta või ei saavutanud sulle sobivat kontakti praeguse rehabilitatsioonimeeskonnaga. Kui sa soovid teenuseosutajat vahetada, teavita sellest esmalt oma praegust teenuseosutajat ja seejärel esita meile avaldus.

Rehabilitatsiooniasutuse vahetamise avaldus| 27.96 KB | docx

Kui oled teavitanud enda teenuseosutajat teenuseosutaja vahetamise soovist, hindab teenuseosutaja koos sinuga seatud eesmärkide saavutamist (koostab D-osa/tulemuslikkuse hinnangu) ning kinnitad talle allkirjaga, et oled andmestikus (teenuse logiraamatus) kirjapandud teenuseid saanud. Seejärel koostab teenuseosutaja teenuse osutamise lõpuaruande ning esitab selle koos D-osa/tulemuslikkuse hinnanguga sotsiaalkindlustusametile. 
Uue suunamisotsuse väljastame lastele 10 tööpäeva jooksul ja tööealistele 40 tööpäeva jooksul alates teenuseosutaja koostatud korrektsete lõpudokumentide saabumisest.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse üks eesmärk on inimese toetamine tema tavapärases ja loomulikus keskkonnas, et ta tuleks ühiskonnaelus paremini toime. Rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkust ning ressursi mõistlikku kasutamist silmas pidades on seega äärmiselt oluline, et rehabiliteerumine toimub järjepidevalt ning teenuse saaja võimalikult tavapärases keskkonnas. 

Kui kodukoha lähedal ei ole sobivat teenuseosutajat, võib olla siiski vajalik kasutada teenust kaugemal asuva teenusepakkuja juures ning erandjuhul on mõistlik teenust kasutada koos majutusega. Kui soovid majutusega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, siis tuleb valida sulle koos suunamisotsusega saadetud teenuseosutajate nimekirjast teenuseosutaja, kes pakub teenust koos majutusega. 

Majutuse limiit kalendriaastas on

• teenuse saajale 120,45 eurot (24,09 eurot ühes ööpäevas) 
• lapse saatjale 91,45 eurot

Erandiks on psüühikahäirega tööealised isikud, kellel on majutuse kalendriaasta limiit maksimaalselt 843,15 eurot (ööpäeva maksumus on sama nagu teistel teenuse saajatel ehk 24,09 eurot ühes ööpäevas). 

Sotsiaalkindlustusamet tasub majutuse eest otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale. Juhime tähelepanu, et ainult majutuse eest me ei tasu. Majutushüvitise saamise eelduseks on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kasutamine. Kui sa saad teenuseosutaja juures muid teenuseid ja tasud nende eest ise ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sulle ei osutata, siis ei ole võimalik ka majutushüvitist kasutada. Samuti, kui soovid majutuda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise ajal kusagil mujal, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja juures, siis tuleb sul majutuse eest ise tasuda.

Rehabilitatsiooniteenusele sõitmise kulusid hüvitatakse teenusesaajatele, kes käivad teenusel väljaspool oma kodu omavalitsust (väljaspool Rahvastikuregistri järgset elukohta) (näiteks kui sa elad Rõuges ja käid teenusel Elvas või elad sa Elvas ja käid teenusel Tartus). Soovi korral tuleb hüvitist taotleda ning seda on võimalik teha ka teenusesaaja saatjal.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud sõidukulusid hüvitame 0,10 eurot ühe läbitud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 41,55 eurot kalendriaastas. Kui hüvitist taotletakse nii teenusesaajale kui ka saatjale, siis hüvitatav summa on kokku 41,55 eurot kokku (mitte mõlemale taotlejale eraldi).

Kulude hüvitamiseks tuleb esitada avaldus

• digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
• paberil allkirjastatuna postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
• sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit.

Sotsiaalkindlustusamet edastab sõidukulude hüvitise taotlejale vaid negatiivse otsuse, positiivse otsuse korral taotlejale otsust ei väljastata ning tehakse väljamakse.

Alates 04.11.2024 makstakse sotsiaalse rehabilitatsiooni sõidukulu hüvitist välja kolm korda kuus: iga kuu 12. kuupäeval* ning kuu kahel viimasel neljapäeval.

* Kui 12. kuupäev langeb nädalavahetusele, makstakse hüvitis välja nädalavahetusele eelneval reedel.